Maalimaastike

Matk

Konrad Mägi

1.

Oleme Pühajärve ääres. Eesti kuulsamaid pallaslasi Konrad Mägi oli Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas üks asutajaid (1918) ning direktor (1919 – 1921). Mägi maalis Lõuna-Eestis nii Pühajärve kui Otepää tänavaid ja kirikut. Otepää vallas asuvad Konrad Mägi STENDID paiknevad Valga maantee ja Tehvandi põigu nurgal National Geographicu kollase raami juures Otepääl ning Pühajärve restorani juures rannapromenaadi alguses.

Konrad Mägi on vaieldamatult Eesti kunsti üks suuremaid nimesid ja Eesti maalikunsti käimatõmbaja. Tänu temale hakkas Eestis maalikunst õitsema. Mägi oli üks kunstiühingu Pallas asutajaid, millest kasvas välja Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus Kõrgem Kunstikool Pallas. Ta oli üks esimesi moderniste Eestis ja Põhjamaades. Mägil oli palju järgijaid ja tema kunsti austajaid. Mägi kohta on kirjutatud hulganisti raamatuid, kust leiab põnevat infot tema elu ja loomingu kohta.

Johhannes Uiga

2.

Oleme Pühajärve ääres Armuallika lähedal. Uiga on tuntud eeskätt Pühajärve maalijana. Tal oli oma paat, millega ta Pühajärvele sõitis, et seal maalida. Uigat on nimetatud Eesti Cezanne’iks, kes jõudis impressionismi kaudu ekspressionistliku värvi ja vormi mänguni. Uiga maalis ka portreid, aktimaale ja vaik- elusid. Siin asub UIGA MÄLESTUSPINK, mis avati 2018, kunstniku 100. sünniaastapäeva mälestuseks.
J. Uiga maalid eristuvad teiste kunstnike maalidest oma tohutu isikupära poolest. Tema maale ei saa kellegi teise kunstniku maalidega segi ajada. Teist sellist maalikunstnikku kui Uiga Eestis ei ole.

Kui Mägil oli mitmeid tema stiili järgi järgijaid, siis Uiga on täiesti ainulaadne kunstnik. Mõlemad olid poissmehed, kes olid nö abielus kunstiga. Uiga rajas Kangru lahe kaldale Sihva bussipeatuse lähedale ka oma suvemaja, kus ta sai veeta enamus oma aega Pühajärve ümbruses. Ta töötas palju ja kiiresti, kuni 12 tundi kestnud tööpäevadel oli tal tavaliselt kaasas mitu lõuendit või papile valmistatud alust. Pilte valmis muidugi vastavalt meeleolule, kuid enamasti olevat neid olnud ikka rohkem kui üks.

Nigul Espe, Richard Uutmaa, Kalju Nagel, Konrad Mägi

3.

Oleme Kiigemäel. Siin maalis K. Mägi ja ka paljud teised tuntud kunstnikud palju loodusmaale, ent neid vaateid on loodus nüüdseks muidugi muutnud. 

Varasemalt võis siit näha Kolga poolsaart Pühajärves. Maalid aitavad luua kujutluspildi, millised olid vaated varasemalt.

 

Fotol: Kalju Nagel (nagelid.ee)

Johannes Võerahansu, Karl Burman juunior, Aleksander Vardi, Johannes Uiga

4.

Oleme Nüpli külas, mis on olnud paljude maalijate lemmikpaigaks. Erinevate aastaaegade värvid tulevad hästi esile. A. Vardit on nimetatud Eesti impressionismi suurkujuks.

Kui Eestis kedagi üldse nimetada impressionismi teerajajaks, on see loomulikult Vardi.

Fotol: Aleksander Vardi  (wikipeedia.org)

Johannes Võerahansu, Alex Kütt, Enn Volmere, Konrad Mägi

5.

Linnamäe all avaneb vaade Otepää kirikule. Siin asub ka Konrad Mägi infotahvel. Aastad lähevad ja enamasti peavad hoonetest ajale vastu kirikud. Tänu kirikule saame läbi erinevate maalide kinnitust, milline on looduse ja linna muutumine olnud kiriku ümbruses.

E. Volmere oli kunstnikuna iseõppinu, kes saavutas kõrge professionaalse taseme kunstnikuna. Temast sai Uiga hea sõber ja kaaslane pikkadeks aastateks. Kui Uiga Otepääle jõudis, olevat Pilkuse järve ääres elav agronoomist Volmere talle hobusega bussijaama vastu tulnud. Koos käidi maalimas ning veedeti aega.

Fotol: Enn Volmere (wikipeedia.org)

Johannes Uiga, Enn Volmere, Julius Kruus

6.

Oleme Pilkuse külas Trepimäe tamme juures. Vaadet Trepimäelt on maalinud Julius Kruus. Tema maalilt nähtuv vaade on ka praegu hästi äratuntav. Pilkusel on maalinud veel Johannes

Uiga ja Enn Volmere, kelle õpetajateks olid Uiga ja Võerahansu. Pühajärve maalija Uiga ja Enn

Volmere maalisid ka talvisel ajal ja kevadel, siis on loodus “triibuline”, on näha aastaaegade vaheldumist kõige paremini.

Fotol: Johannes Võerahansu (wikipeedia.org)